Külma veega riietus

Külma veega riietumisest

Lubasin, et räägime külma vee riietumisest.

No ma siis võtsin paljaks ja laotasin kõik teie ette. Posti all on pilt kuskil.
Mütsi jätsin pähe ja sokid jalga. 🙂

Disclaimer: Järgnev tekst on kogutud tarkus, enda arvamus ja kogemus. Inimestel on erinevaid arvamusi ja tõekspidamisi. Ka minu omad ajas muutuvad mõnikord. Võite täiendada huvi korral.

Kolistan tihti üksi, nii et võib ka poolest suvest näha mind kuivakaga. Pigem sõidan merel, seega võrreldes jõe ja järve temperatuuridega on asjad võibolla soojemalt.
Kuivakaga on täpselt nii soe, kui palju sul on kihte all. Poole juunini võib Eestis kuivakas olla õigustatud. Matkal või lahesõitudel proovin arvestada korduva (enese)päästmise valmidusega, koos võimalusega vette sattuda (nagu vihmavari autos, et vaja ei läheks).

Mul on külmemal ajal täispikk fliis “pidžaama”, soojemal ajal õhuke spordipesu.
Tip of the day, pärast sõitu saab suht viisakalt pidžaamas autosse istuda, et starti tagasi sõita.
Sedasi kannatab üsna inimlikult mitmeid kordi vees käia. Näiteks kuskil Vihterpalus 8 tundi palkide alt ja pealt turnida ja pool aega vees olla.
Soojemate ilmadega tõmban kuivaka kinni vahetult enne vette minemist ja kastan ennast vette, see jahutab maha. Pea ja käed on head jahutajad. Ära on lihtsam võtta kui autos olevat mütsi igatseda. Õhk on soe, aga jaanipäeval võib vesi 10 kraadi olla.

Kuskil seal pekki-kui-külm ja lühikeste pükste vahel on kalipso. Kalipso on parem jahedas kliimas kui suusapüksid, aga matkajuhi või isekondaja puhul ei asenda külmal ajal kuivakat.

Kui vesi üle 17 kisub või keset sooja suve väiksemal turvalisel jõel sõidame, sis käib suva tänavariietus ka.
Märg müts on mõnikord hea jahutaja, aga ka kiire temperatuuri kadu.

Kuivaka krae ja käe mansetid peaks olema ümber, aga mitte pooma. Kui sa ikka näost sinine oled ja käed paiste lähevad, siis midagi tuleks muuta. Kui surfipapud on väiksed, siis pigistab vere kinni ja välimised varbad surevad ära või hakkavad külmetama. Kinnastega sama keiss.

Kindaid ma eriti ei kasuta. Olen kasutanud neopreenkindaid, aga meeldivad rohkem ehituskindad, mille käeselg on ka veekindel. Siis saad käe randmeni vette pista. Märg kinnas käib veidi kehvasti käest ära. On ka ümber aeru varre käivaid neopreen käpikuid.

Põlle ja vesti funktsioone ei selgita täna.

Kuidas see kaadervärk selga käib, teeb Seakayakingestonia st Mariell ilusti selgeks.

Veoköis on ka kaasas tavaliselt. Sooja ei anna, aga saab selga toetada ja mõnikord vedada kedagi.
Teine aer samuti. Kahel põhjusel. Kui enda oma ära kaotan, siis ei pea lusikaga koju aerutama.
Tihti saavad teised erinevaid aere proovida.

Prügikott, sinna on hea kräppi korjata, aga ka puhtamas autos alla panna, kui veits porine oled.
Ühel pool istet on tavaliselt vee pudel, teisel pool pump. Käsn on ka kuskil selja taga.
Pump on viimase vee jaoks. Kui sa käid ümber, siis pole pointi ise vees olles proovida pumbata. Sorri, aga rookie mistake. Been there, done that. 🙂
Käepärast on salfakad ja plaastrid, mõni batoon ka, kui hästi läheb.

Suure luugi all on tavaliselt kuivakotis püksid ja fliis. Elu on näidanud, et neid on tavaliselt teistel vaja rohkem kui endal.

Ahjaa, sinine Ikea kott. Peene nimega garderoob. Mahutab enamus kraami ära, lisaks saab selles sokkis seista, et riietuda.
Kuivaka sussid pole trampimiseks ette nähtud.

Nüüd keeravad machod pea ära. Pehmode nurk. Pärast pikemalt vees mängimist kuivavad käed ära ja võib osutuda vajalikuks kätte kreemitamine. End of pehmonurk 🙂, machod lõpetavad kreemitamise ja keeravad pea tagasi.

Tegelt on tore, tuleb proovida erinevat varustust ja omale meelepärane leida.

#süst #muff #kuivakas #seakayaking

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga